Sugugi mitte! Võite selle sammu vahele jätta, kui te ei soovi küsimustele vastata enne oma D-vitamiini taseme vaatamist.
zinzino.com
D-vitamiini A ja O
D-vitamiini A ja O
Olemas on kaks D-vitamiini põhitüüpi. D3-vitamiini leidub loomades (sh kalas) ja see on vitamiin, mida toodab päikesevalgusega kokku puutudes teie keha. D2-vitamiini leidub taimsetes toitudes (sh seentes). Uuringud näitavad, et D3-vitamiin on tõhusam.
Miks ma D-vitamiini vajan?
D-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi ja südame normaalseks tööks. D-vitamiin aitab kehal omandada toidust kaltsiumi ja fosforit ning kasutada neid mineraale luude, hammaste ja lihaste tugevuse tagamisel.
Miks ma pean D-vitamiini toidukorra ajal võtma?
D-vitamiin on rasvas lahustuv vitamiin – see ei lahustu vees, vaid jõuab teie vereringesse kõige paremini koos suure rasvasisaldusega toitudega. Seepärast on soovituslik võtta D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid toidukorra ajal, et keha vitamiini paremini omandaks.
Millist rolli mängib D-vitamiiniga seoses päike?
Enamiku D-vitamiini saame me päikesevalgusest. Päike mõjutab aktiivaineid, nagu naha all asuv kolesterool, ja aitab neid muuta D-vitamiiniks. Me ei vaja iga päev toidust või päikesest pärinevat D-vitamiini, aga kui kokkupuude on pikema aja jooksul ebapiisav, võib hakata kannatama teie tervis ning võite sagedamini tunda väsimust ja ärevust või haigestuda. Päikesevalguse kaudu ei ole võimalik saada D-vitamiini üledoosi.
Euroopas on aprillist septembri lõpuni võimalik saada piisavalt D-vitamiini vabas õhus viibides. Oktoobrist kuni märtsi alguseni me aga päikesevalgusest piisavalt D-vitamiini ei saa. Piisavate vitamiinikoguste saamiseks on küllaldane viibida vabas õhus lühikest aega, umbes 20–30 minutit.
Kas ma võin D-vitamiini saada ka muudel viisidel?
D-vitamiini leidub ka mõnes toiduaines, nagu lõhe, sardiinid, heeringas ja makrell, punane liha, maks ja munakollane. Siiski on meie igapäevatoidus leiduv D-vitamiini kogus tavaliselt liiga väike.
Mida teeb D-vitamiin minu luudega?
D-vitamiin aitab kehas reguleerida kaltsiumi ja fosfaadi koguseid. Neid toitaineid vajame me oma luude, hammaste ja lihaste toonuse hoidmiseks. D-vitamiini puudus võib lastel põhjustada luude deformatsiooni ja täiskasvanutel luuvalusid.
Millised on D-vitamiini vaeguse nähud ja sümptomid?
D-vitamiini vaegusest võivad märku anda lihasväsimus, valu, luuvalu, üldine väsimus ja depressioon.
Mis juhtub, kui ma võtan liiga palju D-vitamiini?
Kui pikema aja vältel liiga palju D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid tarbida, võib kaltsiumisisaldus kehas muutuda liiga suureks. See võib luustikku nõrgendada, kahjustada neerusid ja südant.
Kelle puhul on D-vitamiini vaeguse tekkerisk suurim?
- Inimesed, kes käivad harva väljas
- Inimesed, kes kannavad väljas viibides riideid, mis katavad enamiku nahast
- Tumeda nahaga inimesed, nt Aafrika, Afrokariibi või Lõuna-Aasia päritolu inimesed
- Inimesed, kes kasutavad pidevalt või enamiku ajast päikesekreemi
- Imikud, lapsed ja rasedad või imetavad naised
- Vanemad täiskasvanud, sest vananedes ei suuda keha enam samas koguses D-vitamiini toota
- Inimesed, kel esinevad sellised terviseprobleemid nagu Crohni tõbi, tsöliaakia ning mõned maksa- ja neeruhaigused Inimesed, kes tarvitavad teatud ravimeid, mis muudavad D-vitamiini regulatsiooni kehas
- Väga ülekaalulised inimesed, sest on tõestatud, et rasvunud inimestel on D-vitamiini vaeguse esinemine tõenäolisem
- Inimesed, kes söövad väga vähe D-vitamiini sisaldavaid toite